INGLI SAABUMINE

“Annika ja sünnitus – need kaks asja lihtsalt ei käi kuidagi omavahel kokku” ütles üks mu lähedane inimene. Arvasin sama. Püüdsin aga rasedana teha kõik selleks, et need kaks siiski viia niivõrd kooskõlla, et hiljem jääks sellest meeldiv mälestus, mitte hirmus trauma. Mis ma selleks tegin?

Esiteks võtsin mitmeid loenguid ja treeninguid erinevatest perekoolidest. Need teadmised ja kogemused vähendasid tunduvalt minu hirme, sest mis on suurim hirm – see ongi ju teadmatus! Sain teadmised, kuidas hakkama saada sünnitusvaludega ning kuidas teha kõik selleks, et sünnitus kulgeks võimalikult loomulikult, kiiresti ja tervislikult.

Teiseks sisendasin endale “hüpnosünnituse” meetodist tuntud lähenemist, mille kohaselt tuleb sünnitusest mõelda vaid positiivselt. Teiste hirmujutud tasub lasta ühest kõrvast sisse, teisest välja. Päris hüpnosünnituse täispikka koolitust ma ei läbinud, kuigi võib-olla tulevikus plaanin, kui peaksin veel kunagi sünnitama. Ma lihtsalt tahaksin väga teada, kuidas on võimalik sellisest situatsioonist nii üle olla nagu hüpnosünnituse videodes olen näinud.

Muide ka Cambridge’i hertsoginna Kate Middleton on oma kolm sünnitust läbinud edukalt just hüpnosünnituse meetodit kasutades. Vaadake, kui puhanud ta on! (Oleks kõigil vastsünnitanud naistel kohe juuksur ja meikar käepärast!)
HypnoBirthingTM ehk eesti keeli hüpnosünnitus on sünnituseks põhjalikult ettevalmistav programm ja tehnikate kogum, milles on ühendatud praktilised teadmised rasedusest ja sünnitusest ning lõdvestustehnikate süvendatud oskused: visualiseerimine, hingamistehnikad ja enesehüpnoos.
Hüpnosünnituse tehnikate tõhusust on kinnitatud mitmete teadusuuringutega. Enesehüpnoosi kasutavad naised kogevad sünnitusega seotud valuaistinguid vähem, sünnitus on sageli lühema kestvusega ja vajadust meditisiinilise sekkumise järele esineb harvem. 
(Hüpnosünnitus, 2018).

Kolmandaks võtsin endale parima tiimi, kellega rääkisin kõik soovid eelnevalt läbi. Minu tiimi kuulus ämmaemand Siiri Ennika, kelle sain endale broneerida ITK tasulise ämmaemanda teenuse kaudu. Tegemist on fantastilise inimesega, kelle looduslik ja loomulik lähenemine väga hästi minu soovidega sobitus. Teine oluline inimene oli tugiisikuna minu abikaasa, kes oli ise väga huvitatud mulle toeks olema, ning kellega sai eelnevalt läbitud isegi põhjalik kahetunnine tugiisiku koolitus Ökobeebi perekoolis. Sealset tugiisiku loengut julgen soojalt kõigile soovitada, sest võrreldes haiglate tugiisiku loengutega on tegemist kordades põhjalikuma koolitusega. Üha enam populaarsust koguva doula ehk sünnitoetaja võtmist ei pidanud ma vajalikuks, sest tundus Siiri Ennika professionaalsest abist piisavat.

Kas teadsid, et doula ehk sünnitoetaja on üks vanimatest ametitest? Doula ehk pere- ja sünnitoetaja on kogemuste ja teadmistega mitte-meditsiiniline professionaal, kes nõustab ja toetab nii raseduse, sünnituse kui sünnijärgsel ajal. Eesmärk on läbi teadlikkuse luua võimalikult positiivne kogemus  rasedusest ning sünnitusest. (Eesti Sünnitoetajate Ühendus, 2018). Osades riikides on doulade roll väga oluliseks saanud ning paljudel naistel on sünnitoetajast väga palju kasu. Nad aitavad Sul õpetada end lõõgastama, on abiks nii sünnitusel ning soovi korral ka pärast sünnitust kasvõi kodutöid tehes. Seega kui tunned huvi doula palkamise vastu, siis uuri lähemalt: www.doula.ee 

TAL HAKKAS MEIE JUURDE KIIRE

On 14. märtsi hommik. Ärkan ja mõistan, et midagi on teisiti. Minu Ovia mobiilirakendus ütleb, et kätte on jõudnud 37. rasedusnädal ja nüüd võib beebi sündida seejuures olemata enneaegne. Mul ilmnevad esimesed märgid, mis viitavad sünnituse algusele. Ütlen abikaasale: “Kallis, minuga toimub midagi!”. Oleme mõlemad hämmingus.

Otsustan veidi toimuvat jälgida ning peagi helistada Siirile. Meeleolu on äärmiselt põnevusttekitav. Varsti võtan julguse kokku ja helistan Siirile. Kirjeldan olukorda ja ootan hinnangut, kas mina olen millestki valesti aru saanud või ongi aeg käes. Tema soovitus ongi vaim valmis panna ja harjuda selle mõttega, et beebi kavatsebki meie juurde juba peagi tulla! Ma ei suuda seda uskuda! Mul oli kalendris märgitud, et ta võib sellest ajast alates sündima hakata, kuid olen üllatunud, et ta otsustas seda kohe täpselt esimesel päeval teha. Miskipärast tal hakkas kiire meie juurde ja ma väga aktsepteerisin tema soovi. Olin temaga teinud kokkuleppe, et me teeme sündimisel koostööd ja kõik läheb kenasti.

VIIMASED ETTEVALMISTUSED

Järgmised tunnid olid kirjeldamatud. Igaks juhuks mainin lugejatele, kes pole eriti sünnitusteemadega kokku puutunud, et see ei käi nagu filmides, kus naine teatab: “OMG, my water broked!” ning seejärel algab paaniline haiglasse kihutamine. Mul oli põhimõttelisel päev aega. Samas kiire oli sellegipoolest. Mu abikaasa kiirustas viimaseid kiireid asjaajamisi lõpetama ning mina oma üsna poolikut haiglakotti pakkima. Huvitaval kombel olin eelmisel õhtul viimasena enne magamaminekut vaadanud telefonist just nimekirja haiglakoti sisust! Siinkohal jagan veidi teistsugust nimekirja haiglakoti sisust, mille leidsin Ökobeebi lehelt.

Kodus zen meeleolu loomiseks panin tööle aurudifuuseri lavendli eeterliku õliga ja mängima väga rahustava muusika. Lugu nimega “3 hours of Deep Sleep Frequency-Relaxing Music” mängis mu kodus terve päeva nii, et kui ma haiglasse jõudsin, siis see kumises veel endiselt mu kõrvus. See rahustas ja aitas keskenduda. Julgen soovitada tulevastele sünnitajatele.

Sünnituseks sobilikud eeterlikud õlid on näiteks muskaatsalvei, piparmünt, mürr, lavendel, frankincense ja sidrun.

Õhtul käisin haiglas Siiriga kohtumas. Mul ei olnud erilised valud või need kurikuulsad tuhud veel eriti alanud. Kohtusime päris sünnitustoas. See oli aukartustäratav tunne seal olla, aga samas rahustav, sest sel hetkel oli õnneks sünnituskorrusel vaikne, keegi ei röökinud, polnud haigla lõhna ja keskkond näis üldse kuidagi väga rahulik. Ta küsis, kas olin hommikul väga üllatunud. Muidugi olin, kuid võtsin endale sellise suhtumise, et tegemist on pidupäevaga – ma lähen oma kalli poja sünnipäevale, kuhu tuleb minna rõõmsa ja positiivsena! Hirmu ei lasknud ma kuidagi toita.

Ta andis mulle nuusutada muskaatsalvei eeterlikku õli, mis oli üsna spetsiifiline lõhnaga, kuid kasuliku eesmärgi nimel võib nuuskida küll.

Muskaatsalvei on tuntud oma võime poolest leevendada igakuist menstruaaltsüklit ja tasakaalustada hormoone. Muskaatsalvei põhiline keemiline komponent on estrite gruppi kuuluv linalüülatsetaat, mistõttu on tegemist ühe kõige lõõgastavama, rahustavama ja tasakaalustavama eeterliku õliga. Sissehingates suudab muskaatsalvei leevendada närvipinget, kergendada meeleolu ja tekitada eufooriatunnet. (Doterra, 2018).

Ta saatis mu koju valusid ootama ning soovitas juua nõmmliiva ja/või vaarikalehe teed.

Nõmm-liivatee aitab juba käimasolevale sünnitustegevusele ja emakakaela avanemisele kaasa.
Vaarikalehe tee vähendab verejooksu ning tekitab rinnapiima.

Läksin koju ning samal ajal tundsin üha enam valusid. Kui mu abikaasa koju jõudis, siis olid mul juba sellised üsna intensiivsed päevadelaadsed valud ehk tuhud, aga need olid veel täitsa inimlikud arvestatavate pauside tõttu. Panin mobiilirakenduse aega mõõtma, et saada aru, kas ja millal protsess regulaarseks muutub. Just pikalt kestev regulaarsus on see, mis on haiglasse mineku eelduseks.

TEEKOND HAIGLASSE 

Jõudsime veel korra imestada, et kas tõesti nüüd ongi see eriline sündmus käes, kui ma muutusin juba üsna konkreetseks ja käskisin oma abikaasal kiiremas korras kõik asjad ASAP pakkida – mina enam väga ei saanud. Kadus ka võime mobiilirakendust kasutada, sest valud muutusid väga intensiivseteks ning tuhudevahelised pausid põhimõtteliselt olematuteks.

Kas teadsid, et sünnitusel teevad emakalihased suurt tööd? Meesterahvastel pole ühtegi nii suurt ja võimsat lihast kui on naiste emakalihas.

Valude ajal oli mu abikaasa mulle toeks, lühikeste pauside ajal jooksis mööda tuba ringi ja loopis asju kotti. Ta pakkus mulle ka palju vedelikku, nagu loengutes tungivalt soovitati.

Kas teadsid, et huuled, kael, õlad, häälepaelad on otseselt seotud sünnituskorrusega? Vedeliku joomine aitab tänu neelamisele kaela ja ühtlasi sünnitusteid lõõgastada, et protsess kulgeks kiiremini edasi. Seetõttu on väga oluline need kehaosad hoida võimalikult pehme ja lõdvestatuna. Kui tõmbad need piirkonnad krampi, siis on ka alumine korrus pinges ja laps ei saa edasi liikuda.

Paraku mu abikaasa ei arvestanud, et nelja erineva joogi andmine pole hea mõte. Nõmmliiva tee, apelsinimahl, ploomimehu ja vesi vaheldumisi tekitas okserefleksi. Seega soovitus oleks jääda pigem ühe joogi juurde, mis ei tohiks ilmselt olla ka väga happeline.

Olemine läks üha hägusamaks ja piinarikkamaks. Mu abikaasa sai pidevalt Siirilt telefoni teel juhendeid. Olin kindel – ma pean saama kiireimas korras haiglasse!!! Öösel kell 1:15 saime lõpuks koduuksest välja ja sain kogeda maailma kõige hirmsamat autosõitu. Siiri soovitus oli, et läheksin auto tagaistmele. Tõesti ei oleks ka teisiti ette kujutanud, sest ka seal oli igas asendis olemine väga piinarikas. Nüüdseks oli küll olukord nagu filmis – teadsin, et mul on kiire ja palju aega pole antud. Lõpuks jõudsime haiglasse ja ma isegi ei suuda uskuda, kuidas ma suutsin end kolm korrust ülespoole vedada.

Tasulise ämmaemanda puhul on eeliseks see, et patsient saab otse sünnitustuppa, mitte ei pea ootama eelosakondades ja koridori järjekordades piinlema. Olen ka näinud selliseid situatsioone, kui haigla on paksult rahvast täis ja üsna tugevates valudes naised piinlevad koridoris. Sellist saatust ma endale ei soovinud.

Samuti annab tasuline ämmaemand telefoni teel soovitusi ning ütleb, millal haiglasse minna. Liiga vara haiglasse minek võib takistada sünnitusprotsessi kulgu. On tehtud kindlaks, et sünnitajatele mõjub positiivselt turvaline ja kodune keskkond. Meditsiiniliste seadmete nägemine ja keskkonnas olemine tekitab tavaliselt ebaturvalise tunde ja pinged, mis omakorda pidurdab protsessi. Seega on eesmärk kodus olla võimalikult kaua.

Sünnitus võib siiski kesta väga kaua ning selle aja jooksul võib sünnitaja kohata mitut erinevat ämmaemandat. Kunagi ei tea aga ette, kas sel ajal satuvad inimesed, kellega on hea klapp. Samuti on meie haiglates süsteem selline, et üks ämmaemand võib tegeleda samal ajal mitme sünnitajaga. Tasuline ämmaemand on kindel inimene, kellega oled varasemalt kohtunud ja kes on terve sünnituse Sinuga – ükskõik, kui kaua see kestab. Muidugi ta ei pea olema terve aja samas ruumis, kuid igatahes ei tule ruumi teisi võõraid, kui sünnitus kulgeb normaalselt.

PLAANIS VS REAALSUS

Meie sattusimegi buumi ajal. Üks õde ütles hiljem, et järsku märtsi keskpaigas on hakanud kõik sündima, eriti just enne tähtaega. Meil õnnestus napilt saada viimane vaba sünnitustuba, kuid kahjuks ilma vannita. Minu soov oli kindlasti minna vanni, et leevendada valusid ja muuta lapse saabumine siia maailma võimalikult loomulikuks ja pehmeks. Lasin aga sellest mõttest kiiresti lahti, sest mul polnud lihtsalt hetkegi millelegi muule mõelda kui ellujäämisele. Samuti teadsin, et sünnitusel tuleb olla paindlik ja minna vooluga kaasa, mitte hoida kinni enda jäikadest ettekujutustest. Kui mitmeid kordi olin kuulnud, et naised planeerivad sünnitust ühtmoodi, kuid päriselt välja kukub hoopis teisiti. Ka mina võisin oma põhjaliku sünnitusplaani pigem unustada. Muuhulgas oli mul plaanis sünnitusuba muuta hubaseks: hämara valguse, aurudifuuseri ja rahustava muusika abil. Kõik see plaan lendas põhimõtteliselt vastu taevast.

Tõele vastab ka see, et  sellises olukorras on väga raske ümbritsevat tajuda. Ma kujutasin ette, et see omas mullis olemine on rahulik ja ilus – pauside ajal saan emmata oma abikaasat, ta saab mulle teha õpitud massaaživõtteid ja silitusi, mis koos liikumisega vallandavad endorfiini ning oksütoksiini tekkimise, mis omakorda leevendavad valu loomulikul teel. Kõik siin maailmas on ikka imeliselt korraldatud!

Kas teadsid, et näiteks endorfiin ehk õnnehormoon on kordades võimsam valuvaigisti kui morfiin?

Kui naine on sünnituse eel või ajal mures, võib tita loomulik tulek olla takistatud, keha läheb stressiolukorras pingesse, vallandub ‘võitle-põgene’ refleks ja sünnituseks vajalik hormonaalne tasakaal on häiritud. Emakas tekib ülemäärane pinge ja suurem valuaisting, kuna veri ja hapnik suunatakse kaitselihastesse. Seega on vajalik, et sünnitust juhiksid loomulik armastusehormoon oksütotsiin ja valuvaigistava toimega õnnehormoon endorfiin.(Hüpnosünnitus, 2018).

Kuigi Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO soovitusel peaks keisrilõigete osakaal jääma 10-15% juurde, siis paraku on paljudes riikides see tunduvalt kõrgem. Lausa 40-50% osakaal on pigem arenguriikides nagu Dominikaani Vabariik, Brasiilia, Egiptus, Türgi, Iraan, Hiina, Mehhiko. Arenenud riigid nagu näiteks Soome, Island, Norra paistavad silma väga madala keisrilõigete osakaaluga. Üllataval kombel on ka USA keisrilõigete osakaal soovitatust palju kõrgem – 30%. Ühe põhjusena tuuakse, et erinevates ühiskondades on suhtumine sünnitusse väga erinev. USA-s lähenetakse sünnitusele väga meditsiiniliselt, levinud on pigem negatiivne ja hirmus nägemus sünnitusest. (BellyBelly, 2018). Seetõttu planeerivad paljud USA naised keisrilõikega lapse ilmaletoomise, kuigi selleks pole meditsiinilist põhjust. Seevastu näiteks Hollandis suhtutakse sünnitusse kui väga loomulikku sündmusesse, mistõttu on seal kodusünnituste populaarsus üks kõrgemate seas. (Expatica, 2018). Statistikat mõjutab kahtlemata ka seadusandlus, Eestis pole keisriõike tegemine ilma meditsiinilise põhjuseta lubatud. 

Ma täiesti usun, et loomulike praktikate abil on võimalik kogeda peaaegu valuvaba ja meeldivat sünnitust, kuid paraku oli minu sünnitus liiga intensiivne. Minu sünnitust käivitavad hormoonid tegid nii võimsa töö, et ma ei jõudnud ise järgi kogu protsessile. Mul lihtsalt ei olnud aega, sest kõik oli liiga intensiivne ja kiire. Mu keha töötas täiskiirusel. Hiljem sain teada, et mu vend sündis samuti väga kiiresti ja samuti täpselt kolm nädalat enne. Seega on ilmselt veidi tõtt selles, et sünnitus võib tõenäoliselt kujuneda sarnaselt enda ema kogemusega.

KÕIGE RASKEMAD HETKED

Kui haiglasse jõudsin, oli emakakaela avatus 4 cm. Olin juba siis täiesti suremas, sest mul lihtsalt puudusid pausid, mille ajal end koguda. Läksin valu leevendamiseks duši alla. Paraku võimendas kajav duširuum niigi võimsat heli veelgi enam. Mu mees hoidis ühe käega enda kõrva kinni ja teise käega duši, mille tagajärjel on tal siiamaani õla ja turja piirkond haiged. Ta ütleb naljatades, et on sünnitusest saanud ise suuremad tüsistused kui mina.

Tulin duši alt ära, sest tundsin, et ka seal ei suuda enam kuidagi olla. Lühikese ajaga oli ilmselt avatus väga kiiresti edasi läinud. Loengutes räägiti, et kõige raskem hetk on tavaliselt siis, kui algab üleminekuperiood – pärast täisavatust ja enne lõppu. Mõni naine tahab siis aknast alla hüpata, mõni hakkab ropendama, mõni läheb lihtsalt hulluks. Mäletan, et anusin Siirit ja abikaasat, et nad mind kuidagigi aitaksid ja välja päästaksid ning nõudsin naerugaasi. See oli ainus mitteloomulik asi, mida sünnitusplaani olin pannud arvestusega, et olen keskmisest valutundlikum inimene. Näiteks oli minu jaoks valus sääsehammustus. Ilma naljata. Küll aga oli minu kontseptsioon valust selleks hetkeks kõvasti muutunud. Paraku ei aidanud ka naerugaas ning väga palju ma seda kasutada ka ei suutnud, sest ka selle kaudu oli raske hingata. Siiri sõnul oli parim valuvaigisti lapse sünd. Sel hetkel oli see ühtviisi raske tõdemus, teisalt aga motiveeriv.

Kas teadsid, et mida rohkem ebaloomulikul teel (nt epiduraalsüstiga) sünnitusprotsessi sekkuda, seda enam võib suureneda tõenäosus, et peab veel kuidagi meditsiiniliselt sekkuma (vaakum, keisrilõige)? Meditsiiniline sekkumine jäägu tõesti viimaseks variandiks, sest loomulik sünnitus on see, mis on beebile kõige kasulikum.

Püüdsin rakendada õpitut ehk sügavalt häälega hingata. Mina kasutasin peamiselt U ja O häälikut intuitiivselt. Kui mu mees hingas ette mingi hääliku, siis tihti raputasin pead ja hingasin hoopis teist häälikut – tunnetuslikult just seda mida hetkel vaja.

Soovitatud häälikud sünnituse edenemiseks on A, O, M ja U. Hingad suu kaudu sisse ja kõhu kaudu välja neid häälikuid madalalt hingates. Kindlasti madalalt, mitte kõrgelt!

A peaks olema üldise heaolu tarbeks, O peaks olema diafragma lõdvestamiseks ning U emakakaela avanemiseks.

Kindlasti tuleks vältida häälikuid E ja I ning lihtsalt röökimist! Seega Hollywoodi filmid on siinkohal taaskord eksinud.

Abikaasa muudkui tuletas meelde lasta lõdvaks kaela ja õlapiirkonda, sest sellel on teatavasti otsene seos sünnituse edenemisega. Samuti püüdsin terve aja hoida jalataldu paralleelselt, mitte varbad väljapoole, sest lihtsalt füüsiliselt saab laps niimoodi kiiremini tulla. Seda jalataldade õiget asendit soovitan enne harjutada, sest sageli kui endale tundub, et jalad on paralleelsed, siis tegelikult veel ei ole. Sellisel juhul saab kõrvaltvaataja või tugiisik seda hinnata ja korrigeerida. Mulle oli ilmselt abiks kaasaegse tantsu kogemus – just kaasaegse tantsu baasiks on jalgade paralleelasend. Seega baleriinide positsioonid sellises olukorras paraku ei toimi.

SAABUMINE SEITSMENDASSE TAEVASSE

Peagi jõudis kätte finiš, mis oli juba isegi lohutav vaatmata sellele, et tundus nagu keegi pussitaks mind elusalt surnuks. Teadsin, et see etapp võib kesta ka lausa mitu tundi! Sel hetkel oli oluline kuulata ämmaemanda juhiseid ja lihtsalt tegutseda parimal viisil. Õnneks mul väga kaua enam ei läinud, sest…

See kaua oodatud hetk oli käes!
Ingel saabus meieni ja viis meid seitsmendasse taevasse.

Seitsmenda taeva muusikat esimese poja sünni puhul sümboliseerib meie jaoks Jonsi & Alex “Boy”. See on väga pühalik ambientmuusikastiilis lugu, mis on kirjutatud sagedusele 432Hz.

Ühes loengus räägiti, et mõnikord on õnn kogeda seda, et beebi vaatab kohe sündides Sulle silma. See olevat nii kustumatult ilus kogemus, mida meenutada elu lõpuni. Seega ootasin tähelepanelikult seda hetke. See hetk saabus. Ta pandi mu rinnale ja kohe hakkas mind suurte avatud sügavate silmadega jõllitama! Olin hämmingus! Ja need käed ja jalad ja pisike näoke – kõik oli lihtsalt nii perfektne. Ma olin valmis, et vastsündinu võib olla väga kole sinine, lilla, lägane, kortsus, koonuse kujulise peaga, aga ei – ta oli pefektne, kõik oli järsku uskumatult ilus.

Kas teadsid, et vastsündinul on oskus end väiksemaks teha? Imikul on sündides ja veel kaua aega hiljem lõge ehk pealuu on keskelt kinni kasvamata. Vaginaalse sünnituse puhul liigub üks luu veidi teise peale, et välja mahtuda. Seetõttu võib pärast sünnitust beebi pea olla veidi koonuse kujuline, kuid see vajub hiljem alla tagasi.

Siiri tegeles väikeste parandustöödega ning andis mulle väikse shoti hiirekõrva tinktuuri. Ma teadlikult kirjutasin sünnitusplaani, et ma ei soovi oksütotsiinisüsti, sest lisaks minu nõeltefoobiale ei kuulu see ka loomuliku sünnituse juurde. Tavaliselt tehakse see süst pooluimas sünnitajale pärast sünnitust verejooksu peatamiseks nii, et sünnitaja ei saa ise tihti arugi. Õnneks oskas minu hea ämmaemand Siiri kohe looduslikku alternatiivi pakkuda. Järjekordselt taipasin, et loodusel on tõesti kõige jaoks rohtu!

Hiirekõrv ehk kassi tudarad, luuvaluhein, pisterohi, robbi rohi on põhimõtteliselt umbrohi. Juba esimese maailmasõja ajal XX sajandi alguses märgati, et selle taime tee või tinktuuri abil on naistel palju kergem sünnitada. Hiljem leiti veel mitmeid teisigi häid omadusi. Hiirekõrv on suurepärane sisemiste verejooksude peataja, ilmselt meie looduslikest taimedest kõige parem. Nii näiteks peatab ta nii soole-, emaka- ja kopsuverejooksu, kuid ka lihtsa ja tavalise ninaverejooksu. Abi on hiirekõrvast ka lahtiste haavade ravitsemisel. (Tartu Ülikooli Loodusteaduste õpikeskkond, 2008)

LÕPPSÕNA

Kokku 7h ja sünnitustoas vaid 1,5h olevat esmasünnitaja kohta üsna kiire saavutus. Keskmine olevat 16-18h. Kokkuvõttes on sünnitus ise üsna robustne protseduur minu kui meditsiinikauge inimese jaoks, kuid lõpptulemus on tõesti ilus ja kõike vaeva ja kannatusi väärt!

Kahju oli muidugi tiimiliikmetest, kes mulle toeks olid. Mu abikaasal olid kõrvad haiged ning Siiri imestas, kuidas nii väikse ja tagasihoidliku häälega naises võib peituda selline hääl ja jõud. Imestasin minagi. Tegelikult on tõesti väga huvitav, et igas naises peitub see lõvi. Emalõvi, kes tunnetab oma instinkte ja suudab olulisel hetkel olla enesekindlalt tugev.

A.O.

1 Comment

Add Yours

Tervisi kogu perele! Kuulan sind vaikselt oma 3 kuuse tütre nohinat ja lugesin sinu postitust. Esimene emotsioon – no lõpuks ometi! Rasedana ja ka peale sünnitust sattusin ikka lugema neid sünnituslugusid ja häiris, et tihti domineerivad lood, kus pigem negatiivne alatoon ja palju sekkumist. Olen ise loomuliku sünnituse pooldaja ja ka minu pisike sai siia nii toodud. Olen mõelnud korduvalt, et peaks rohkem kirjutama nendest positiivsetest kogemustest jah on raske ja väsitav ning lõpus päris päris valus ka aga õige suhtumisega usun mina ja on minu kogemus et on üsna lebo ja positiivne kogemus ja ikka väga imeline. Kui kuulad oma keha, mõtled kaasa ja proovid kontakti saada oma ürgse poolega. Mul tulid ka väga huvitavad madalad ja võimsad ood ja uuud. Aga mis ma siin ikka heietan , aitäh, et kirjutasid. Ja palju õnne ime üle 🙂

Lisa kommentaar