AÜE – DUBAI SEIKLUS

Tundus hea mõte minna esimesele välisreisile siis, kui poeg oli saanud aastaseks. Paljud kogenenumad lapsevanemad soovitasid varakevadel lastega reisimiseks just Araabia Ühendemiraate, mis on puhas, modernne, turvaline. Kuna me pole linnafännid, otsustasime kõige populaarsemate emiraatide (Dubai ja Abu Dhabi) asemel võtta hotelli ühte väiksemasse, rahulikumasse kohta – Ajmani, et olla mere ääres ja teha vahepeal pooletunniseid autosõite glamuursesse Dubaisse.

Huvitavaid fakte Emiraatidest

Kuigi lapsega me väga palju ringi ei käinud, kujunes ikka väike mulje Emiraatidest. Jagan siin huvitavaid fakte ja kogemusi Araabia Ühendemiraatidest.

Maailma kõrgeim hoone: Burj Khalif, 163 korrust, 828 m.
Positiivset:
  1. Hämmastavalt kiire areng – alles 1950-ndatel polnud näiteks Dubais suurt midagi, aga 1960-ndatel, kui õlikraanid lahti läksid, algas meeletult kiire majanduskasv, mistõttu on Dubaist saanud sealse piirkonna kaubandus- ja turismikeskus.
  2. Silmapaistev rikkus ja glamuur. AÜE on üks rikkamaid Pärsia lahe riike, eriti Dubais on kõik kõige kõige uhkem. Märkasime tänavatel palju luksusautosid, kust sageli astusid välja silmnähtavalt üles löödud, kõrgete kontsadega, burkades naised. Ka mehed olid üles löödud, särades sageli vääriseheteis.
  3. Väga lastesõbralik suhtumine. Lapsi koheldakse nii naiste kui ka meeste poolt väga sõbralikult ning neile pööratakse palju tähelepanu. Harjumatu oli näha, kuidas just meesterahvad lapsi nunnutasid. Lastele on ka tõesti palju huvitavaid kohti ja atraktsioone. Meie soovitame näiteks Rainforest džunglikohvikut Dubai kaubanduskeskuses – hämmastav elamus nii lastele kui ka täiskasvanutele!
  4. AÜE-s puudub üksikisiku tulumaks. Üksikisiku tulumaksu asemel saab riik oma tulud naftafirmade maksutuludest, kes maksavad ettevõtte tulumaksu kuni 55%! Välismaised pangad panustavad 20%-ga.
  5. Palju inimese loodud kohti, vähe loodust. Kuna AÜE-s peale kõrbe eriti loodust näha pole, on enamasti kõik väga inimtekkeline – alustades maailma suurimast purskkaevust lõpetades tehissaartega. Selgelt on vaeva nähtud, et turiste hämmastuma panna!
  6. Emiraadid võivad olla väga erinevad. Dubai on teatavasti uhke multikultuurne metropol (vaid 15% kohalikke), pealinn Abu Dhabi pakub vaatamiseks maailma uhkeimat Sheikh Zayedi mošeed ja palju kultuuri ning väiksemad föderaalsed üksused on palju vaiksemad ja mitte nii luksuslikud.
  7. Omapärane aadressisüsteem Dubais. Dubais pole olnud tavalist aadressisüsteemi. Aadress leiti üles elaniku kirjelduse või kaardi joonistuse põhjal. Alles 2015 loodi Makani numbrisüsteem – iga hoone sai endale unikaalse digitaalkoodi.
  8. Ebareaalsed politseiautod. Eelkõige Dubai Emiraadi politsei paistab silma jõhkrate superautode poolest nagu näiteks Ferrari FF, Lamborghini Aventador ja Aston Martin One-77.
On see nüüd positiivne või negatiivne? Kindlasti annaks avalikku raha targemini kasutada.
Negatiivset:
  1. Üsna autokraatlik riik. Kuigi AÜE on väga modernne ja progressiivne riik, on samas poliitiline süsteem meie jaoks autokraatlik, mistõttu esineb mitmeid probleeme inimõiguste ja -vabadustega.
  2. Polügaamia on seaduslik. Mehed võivad võtta kuni neli naist, naistel peab olema aga üks mees. NB! Mees peab suutma kõiki naisi edukalt ülal pidada. Seega on tegu pigem luksusega. Samas ütleb statistika, et enamus selliseid mehi pole päris kohalikud.
  3. Ei ole eriti roheline riik. AÜE on väga autostunud, kõnniteed sageli puuduvad või on väga vähe; ei näinud ma ka erilist taaskasutust, pigem õhkas kõikjal ületarbimise hõngu.
  4. Uskumatult suur šariaadi võim õigussüsteemis. AÜE moslemid on enamasti sunniidid ning riigis kehtivad eelkõige moslemitele VÄGA karmid karistused, mis tulenevad islami seadustest. Näiteks on ametlikuks karistusmeetodiks sellised keskaegsed ebainimlikud meetodid nagu piitsutamine või lausa kividega surnuks loopimine! WHAT?! Me ei räägi ainult meie mõistes suurtest kuritegudest, vaid näiteks usust lahtiütlemisest, alkoholitarbimisest, avalikus kohas musutamisest, avalikus kohas tantsimisest (no street dance there!), abielueelsest armatsemisest, abielurikkumisest, homoseksuaalsusest jne. Ka mittemoslemid peavad olema ettevaatlikud – näiteks 2004. a. sai üks eestlane 40 piitsahoopi purjutamise eest.
Pilt: Express, 2019. Pilt pärineb šariaadiõigusel põhinevast Indoneesiast. Näib, et mõni inimene isegi naerab selle süüdimõistetud naise üle. Väga haige! AÜE on kõik sellised pildid internetist ära korjanud, kuid samasugune meetod on ametlik ka seal riigis.

Riik on omanäoline ja huvitav, hämmastavate faktidega võiks jätkatagi, kuid see läheks liiga pikaks… Järgnevalt räägiks hoopis sellest, miks me väga palju ei jõudnud ringi vaadata.

Reis võtab ootamatu pöörde

Sellest esimesest välisreisist lapsega on praegu möödas poolteist aastat. Nüüdseks olen üle saanud sellest traumast ja julgen Teile jagada meie seiklusi.

Vaade Dubai purskkaevudele. Sel päeval oli kõik veel hästi.

Mis siis juhtus 2019.a. meie esimesel perereisil? Kõik oli justkui imeline, mu ettevalmistus emana paistis piisav, kuid siiski juhtus midagi, mida ma ei osanud ette näha halvimaski unenäos. Meie väike poeg jäi poole reisi pealt väga haigeks. Kui esmalt tekkisid köha ja nohu, siis kahtustasime ühe restorani väga tugevat konditsioneeri. Veidi hiljem lisandus kõhulahtisus – perearst arvas, et võõras toit ei sobinud. Kui aga lisandus oksendamine, saime aru, et asi on väljunud täiesti kontrolli alt ning siin ei aita tavalised apteegirohud, vaid peame kiirustama kohalikku haiglasse.

Päev, mil me ei saanud veel aru, mis meie väiksel viga on. Muidu olime hotellitoas, aga vahepeal viisime kandekotiga õue mere äärde värsket õhku hingama.

Ajmani lähim haigla pidavat olema hea, aga meie jaoks oli sealne keskkond ja süsteem väga võõras. Lastearst kuulas kaebused ära ja piilus kaugelt last abaya (musta pika ürbi) vahelt ning sedasi saime kiire diagnoosi – enteroviirus. Mis asi? Google andis hiljem mingid vastused ja ju siis arstil oli õigus. Soovitati mitte muretseda ja juua palju vedelikku. Saime pojale oksevastast rohtu, saatekirja mingisugusele kahtlasele süstile (selle jätsime vahele) ja veel mitmeid omapäraseid rohtusid. Seda arsti tuleb kiita just selle oksevastase ravimi eest – milline kergendus, et see toimis! Üks asi vähem koristada! Jess! Mis aga ei lõppenud, oli äärmiselt kohutav ja spetsiifiline kõhulahtisus ning üha loium olek. Kurb oli vaadata, kuidas meie aktiivne laps on ainult pikali ja õnnetu. Minu ööd ja päevad sisaldasid sagedasi mähkmevahetusi ja kogu protseduuri desinfitseerimist. Päeval käisime vahetustega õues, toitu tellisime hotellituppa. See ei olnud enam puhkus, vaid ellujäämine raskes olukorras. Hinges oli suur mure ja teadmatus, millal see õudus lõpeb.

Elu halvim lennureis

Loomulikult tahtsime sellises olukorras kiiresti koju pääseda. Peagi tuli päev, mil pidime koju lendama. Lend Dubaist Stockholmi läheb ajalukku, kui üks elu hirmsamaid. Kogu aeg lootsime, et lõpuks ju peab minema paremaks. Tegelikult toimus vastupidine protsess – lennusõidul ei teinud laps muud kui ainult magas, ei avanud silmi, keeldus igasugust vedelikku joomast. Ta polnud söönud mõistagi väga ammu. Ma mäletan seda hirmu, mis mul emana tekkis. Ma puhkesin nutma, sest mulle tundus, et ta lihtsalt kustub mu käte vahel.

Kui sõitsime viimasel päeval lennujaama, oli poeg põhimõtteliselt terve aja loid ja poolunes.

Meie rasket olukorda märkas lähedal istuv rootsi mees, kes juhtus olevat arst. Ta nägi kohe ära, et tegemist on dehüdreerumise ja demineraliseerumisega ning soovitas lihtsalt kasvõi lusikaga vähehaaval ja pidevalt lapsele vett sisse joota. See oli väga raske! Eriti kohutav oli tegeleda selle eriskummalise kõhulahtisusega lennuki ülikitsas tualetis.

Turgutus Rootsi haiglas

Ma tundsin, et me ei saa otse Tallinnasse edasi lennata, vaid peame tegema vahepeatuse kiirabis. Stjuardessid kraadisid last, kuid palavikku ei olnud. Seejärel kutsuti meile Stockholmi kiirabi vastu, et kontrollida lapse tervist. Kiirabi ootas meid kenasti lennujaamas, et teha kiirkontroll, mis näitas, et lennureis võimendas vedelikupuudust veelgi enam, mistõttu tavalisest veejoomisest ei piisanud, oli vaja tilguteid. Samuti oli tõusnud palavik. Rootsi kiirabi sõidutaski meid juba edasi prestiižsesse A. Lindgreni Lastehaiglasse.

Udune sõit rootsi kiirabiautoga. Kallis pojake nägi juba väga haige välja 🙁 Terve tee pidin talle vedelikku sisse sundima, mis oli üsna võimatu missioon.

Milline kergendus oli sattuda euroopalikku tervishoiuasutusse, palju kodusem! Kuigi pidime kaua ootama, oli sealne vastuvõtt erakordselt soe – kõik arstid rääkisid meiega nii kenasti ja selgelt, vereanalüüsi ajal puhuti seebimulle, tegutsemine oli kiire ja professionaalne. Vaeseke oli nii dehüdreerunud, et isegi tema veene ei saadud kätte, mistõttu pandi talle vedeliku manustamiseks sond läbi nina. Eesmärk oli kindlaks teha, kas tegemist on bakteriaalse haigusega, mis vajaks kohest antibiootikumikuuri või viirusega, mille täpsem tuvastamine pole nii pakiline.

Rootsi haiglas täiesti kurnatuna.

Rootsi lastehaiglas püüti Luukase sümptomeid parandada vedelike abil ning lasta meil esimesel võimalusel edasi koju lennata. Rootsilikult toodi meile stiilsed pidžaamad, pakuti süüa ja nii saime isegi ka paar tundi ööund. Kui Luukas oli nii tugev, et suutis sondi ninast välja rebida, lasti meil edasi minna.

Otsused olid kiired ja ootamatud – teel taksoga lennujaama ostsime lennukipiletid ja kiirustasime juba Tallinna lennule kuskil öösel kella viie paiku. Ka see lühike lennureis oli omamoodi raske katsumus ülimalt väsinuna trotsida seda kohutavat kõhulahtisust. “Pea vastu, mu kallis” kordasin pojale ja endalegi.

Viirus ei anna alla ka Eestis

Koju jõudes tahtsime lihtsalt magada, aga ega see kõhulahtisus ei lasknud. See oli lihtsalt kirjeldamatult kurnav. Pöördusime Tallinna Lastehaigla EMOsse, kus võeti meid esmajärjekorras sisse poja vanuse ja sümptomite tõttu. Olime šokeeritud, sest järjekorras oli palju neid, kes näisid samuti suures jamas ja pidid kaua ootama. Samas me võib-olla ei mõistnud veel, et ka Luukase olukord oli eluohtlik.

Foto: History of vaccines.

Kui eesti arstid olid professionaalsed, siis õdede võrgustik tekitas nõuka-aegse tunde, eriti otse Rootsist tulles. Luukas võeti haiglasse sisse koos ühe vanemaga – minuga mõistagi. Teel liftiga analüüside suunas sain mh. ühe vanema medõe sõimu osaliseks: “Miks te käite lapsega reisimas? Kuidas te julgete? Alles üks tuli Egiptuse reisilt tuulerõugetega.” Kuna korra mainisin oma vere- ja süstlafoobiat, siis rebiti laps vereanalüüsideks minult nii järsku ära, et ma ei jõudnud midagi isegi öelda. Olin hämmingus, kiirustasin talle järgi ning ootasin ukse taga väga raske südamega. Mu kallis üheaastane tahtis oma emmet ja et see kõik lõpeks ja et ta saaks ometi rahulikult välja puhata. Tundsin end väga halvasti.

Saime kahekesi kinnise karantiini-palati ja vedelikuravi jätkus juba kanüüli kaudu. Samal ajal pidime ravima ka kummalist köha, mis tavaliselt kõhuviirustega ei kaasne. Kõhulahtisus ei näidanud ikka taandumismärke, kuid seal saime lõpuks täpse diagnoosi – meie poeg oli haigestunud rotaviirusesse! Kui ta oleks juba reisil saanud õige diagnoosi ja ravi, poleks olukord muutunud nii eluohtlikuks. Kurb oli vaadata seda väikest inimest, kes ei jaksanud isegi mängida ja oli nädalaga oluliselt kõhnemaks jäänud. Sellest kõigest väljatulemine võttis aega nädalaid, et ta saaks taas süüa normaalset toitu ja taastada oma jõuvarud. Ükski teine kõhuviirus pole olnud nii jõhker. Lisaraskus oli selles, et mingil kummalisel põhjusel sai poeg ka päris raske köha. See on ebatüüpiline rotaviiruse puhul. Pärast haiglaravi jätkus pikk kodune karantiin ja ravi, koos rohke desinfitseerimisega. Saime teada, et osad Ajmanis soovitatud ravimid tunnistati siin kahtlasteks. Vot sellised võivad olla meditsiinisüsteemi erinevused!

HUVITAVAID FAKTE:

– Rotaviirus säilib hästi saastunud pindadel, kätel, joogivees, töötlemata toidus.

– Rotaviirusel on palju tüvesid, vaktsiinis on vaid mõned.

Vaktsiin annab kaitse kaheks aastaks. 74-87% on vaktsiini tõhusus.

– Rotaviirus allub ravile väga raskelt.

– Levib aastaringselt hooajalise tõusuga kevadel ning maksimaalse haigestumisega märtsis-aprillis-mais. Kõige sagedamini nakatuvad kuni viie aasta vanused lapsed.

– Haiglaravi vajab 75–91% haigestunud lastest.

Allikas: WHO, 2013.

Rotavaktsiin?

Tekib küsimus, kas me siis ei vaktsineerinud enne? Me kaalusime seda teha, aga lükkasime lapse nohude tõttu seda edasi, kui aga selgus, et oleme hiljaks jäänud. Rotavaktsiini kolm suukaudset doosi antakse vaid väga konkreetses vanusevahemikus. Samas ei oleks see taganud 100% kaitset, sest rotaviirusel on väga palju tüvesid, Eestis ja Dubais levivad ilmselt päris erinevad tüved. Tean mitmeid, kes on saanud rotaviiruse ka vaktsineerituna ning ikka lõpetanud haiglas. Samas on juhtumeid, kus vaktsineeritud lapsed küll saavad nakkuse, kuid põevad kergemini läbi. WHO statistika ütleb, et vaktsineerimine on juhtumeid oluliselt vähendanud.

Reisimise õppetunnid

Kuigi olin enda arvates esimeseks välisreisiks hästi ette valmistunud, ei tulnud ma selle peale, et meie poega võib tabada selline allumatu viirus. Eriti ei mõelnud sellele aastal 2019. Me ei oleks ilmselt saanud seda ära hoida, sest selle viiruse võis laps saada ükskõik kust, kuid on paar asja, mida oleksime siiski võinud proovida. Käte pesemine ja osade pindade desinfitseerimine (lennukilaud, söögitool, ostukäru jpm) on väga elementaarne, kuid mis veel?

ÕPPETUNNID :

Probiootikumi kuur enne reisi oleks tugevdanud immuunsust ja kasvõi leevendanud sümptomeid.

Kui keegi kuskil köhib, siis kohe põgeneme. (Enne koroonat ei osanud selles nii suurt ohtu näha)

Kui kuskil on liiga tugev konditsioneer, siis lahkume koheselt.

Lõpuni muidugi ei tea, kas see kõik aitaks selliseid juhtumeid ära hoida, aga vähemalt ehk vähendada tõenäosust. Need õppetunnid ei kehti muidugi vaid välisreiside kohta, kõikjal tasub olla valvas. Plaanin tugevdada lapse vastupanuvõimet järgmiste nippidega:

IMMUUNSUSBOOST:

Korditseps (lapsele võib anda pool kapslisisu toidu/joogi sisse)

Boost Yourself supertoidusegu immuunsusele

Probiootikumid koos D-vitamiiniga

– Tsingirikkad toiduained (kõrvitsaseemned, india pähklid jm seemned, pähklid)

– Regulaarne õues viibimine, piisav uni, emotsionaalne rahulolu

– Hommikuti soe sidrunivesi või sidrun, et muuta keha aluseliseks ja saada C-vitamiini

– Õige riietus – üks võtmesõna meie kliimas on kindlasti meriinovill. Mu lemmikud on Joha, Eerini ja Bredeni tooted.

– Võimalikult vähe ekraani!

Tervislik toitumine (suhkruvaba, aluseline toit).

(Need nipid on kujunenud kogemuse ja Ökobeebi loengu põhjal)

Püüan valmistuda külmaks ja pimedaks ajaks, kus lapsi ohustavad mitmed viirused nii lasteaedades kui ka reisides, sest keegi ei taha haigeid lapsi. Ühelt poolt ongi laste immuunsussüteem nõrgem ja alles arenemas, kuid usun, et palju saab ka immuunsust ise tugevdada. Mingil kummalisel põhjusel on siiski tänapäeva lapsed sagedamini haiged. Mu ema ei mäleta, et me oleksime olnud sageli haiged. Teadlased võiksid välja selgitada, mis on selle põhjuseks. Elektromagnetkiirgused, rohkem ekraane või tulenevalt põllumajandusest toitainevaesem söögilaud? See on juba uus teema.

Kokkuvõte

Ma väga loodan, et see Dubai rotalugu Teid ära ei ehmatanud, vaid vastupidi pani mõtlema tervise peale. Ma võib-olla tahaksin ikkagi kunagi uuesti sinna minna, sest seikluse tõttu jäi palju nägemata. Siiralt soovin, et kõik mu lugejad oleksid aastaringselt hea tervise juures ning saaksid peagi rohkem reisida!

A.O.

2 Comments

Add Yours

Väga huvitav lugeda ning hea meel, et kõik lõpuks siiski positiivselt lõppes ja sai nii diagnoosi kui ravi. Kujutan ette kui hirmus see võis olla!

Huvi pärast, kas teil oli reisikindlustus ka ning kas see kattis kõik kulud? Mul endal paljud Eesti sõbrad ei tee reisides ravikindlustust, ma ise ei kujuta seda ette. USAs elades olen ise ka kogenud kuidas lühike EMO külastus võib tähendada mitmete tuhandete eurode suurust arvet.

Jah, meil oli õnneks reisikindlustus ja Euroopa ravikindlustuskaart! Must have! Ka rootsi haigla kulud polnud mitte väiksed…

Lisa kommentaar